Letters for Insomnia

★

ma enam ei tea, ei oska...

Muusika: Regina Spektor - Samson

ma olen palju mõelnud... viimastel päevadel eriti, paaril viimasel nädalal veel rohkem.
hoidunud ülemõtlemisest.
leidnud piire ja tallanud keelatuid maid.

käisin õhtul Hardo, Imre, Päivo ja teistega õues. väikesed mälestused, väikesed rokilainelised jutukatked, väikesed lonksud rummi, õlut ja veel õlut.
vahepeale muud ka.
poolteist pakki suitsu.
palju vihma.
aga sain siiski märjaks, olgugi, et minuga oli mu hiiglaslik punane vihmamari.

koju jõudes olin purjus, hakkasin kaineks saama.
koju jõudes olin purjus, kuigi jõin nii vähe. ainult mõni mokatäis maitseks.
ja siis ma eksisin rajalt ja hingata oli raske.

mööda põski surusid end alla pisarad, mille kadumist ma ei mäletanudki, ei tundnudki.
my mental brakedown has lasted for too long...

vajusin paanikaga unne. segadusse. kurbusesse. õnne. meeleheitesse.

★

magasin ehk kõige rohkem kolm tundi ja kui ma põhjusega ja ehk ka põhjuseta voodist tõusin ja ringi kõndisin, kaotasin ma oma une ära.
nüüd olen sama palju üleval olnud, oma kaunilt piinava unetusega kakelnud. vaielnud.
üksteisele naerame näkku ja vaevleme.
ei lase. kohe üldse ei lase.

aga uni on kusagil hulkumas. tunnen. ja nii tahan.
langeda vaikusesse, malbesse piina, mida ma tunnen. kuulen. näen.
nii ärkvel kui unemaastikel.

★

Beneath the sheets of paper
lies my truth...

r. spektor "samson"

★

vaevlen.
ikka veel vaevlen.

ma ei taha võtta rohtu, et magama jääda.

käes on hommik ja tavaliselt ma suigun, kui teised kõik mu ümber ärkavad.
kooli. ülikooli. sõjaväkke. poodi. tööle. laadale. koju.

mis on kodu?.
see tõeline, kuhu sa tahad minna.
leida varjupaika maailma eest, mis halastamatult sulle kuklasse haugub.
kus sind ei vaeva unetus ja sa ärgates oled värske.
valmis tegutsema.
andma enesest ja võtma vastu.

mis saab kui sul ei olegi sellist kodu?.
mis saab kui sa kunagi ei leiagi sellist kodu?.
hulkuda linnast linna.
järgmisest korterist järgmisse majja.
võttes jalge alla järgmise tee.
ja kes sind ootab?.
järgmine "oletame, et ma olen su pere".

mängime. mängime. mängime.

ja lohutusauhinnaks on mis?.

★

ma kuulan majade ärkamist. ja hingamist.

ja üks magushäälega linnuke laulab mu arvutis.
"i have to go. i have to go."

ja kurt cobaini näoga lipp langeb toasooja hämarusse.
kaaslane, kes pühib mu palgelt kõik halva.
kaaslane, kes rändab minuga kaasa, kui taas lähen.

mul ei ole mõtet. üldse ei ole mõtet.
kunagi enam kuhugi paikseks jääda.
sest minul ei vea. kohe üldse ei vea.
kõikjal on piirid.
iseendale aega ei jää.
rabele end omaenese nahast välja.
et teistel oleks hea.
et teised saaksid sinust toituda.

millal tuleb lõpp?.
.


m.
xxx

★